Riigi köis, las lohiseb?

Kujutage ette eraettevõtet. Omanikele saab teatavaks, et nende varaga on ümber käidud selliselt, et teadmata kadunud võib olla miljonite eurode eest varusid. Tegevjuht kehitab õlgu ning ütleb, et kahjuks ei ole võimalik tekkinud kaoses enam tõde välja selgitada – no et kas oli vargus, lohakus või midagi kolmandat. Samas pole see juht ise kaosega õigel ajal tegelenud ning seda raskem on nüüd tõeni jõuda. Kõige tipuks selgub veel, et ettevõtte kütusekaart on juba mitmendat aastat juhi peres vabakasutuses, ilma et seda lubaks tööleping või muu dokument.

Mida teeks ettevõtte omanikud? Kas nad usaldaksid juhti ametis jätkama? Julgen selles sügavalt kahelda. Küll aga jätkub sellises olukorras riigifirma Eesti Raudtee nõukogul usaldust juhatuse esimehe Ahti Asmanni vastu.

Äripäev avalikustas, et Eesti Raudtee varustusosakonnas valitsenud kaose tõttu on kadunud või varastatud kuni kümne miljoni euro väärtuses vara. Tõsi, Asmann ise on seda summat jamaks nimetanud, justkui väiksem kahju oleks ka vähem oluline.

Lisaks jäi Asmann vahele sellega, et tema kätte usaldatud Eesti Raudtee kütusekaarti kasutas lisaks temale oma auto tankimiseks ka üks naisterahvas, ilmselt Asmanni pereliige. Ka siin veeretati süü paberimajandusele ehk väidetavalt olevat Asmannil olnud suuline kokkulepe Eesti Raudtee kütusekaardi piiramatuks kasutamiseks, kuid see jäi kirjalikult fikseerimata. Meenutagem, et Asmann on ametis juba 2012. aasta sügisest. Järelikult ei suudetud enam kui paari aasta jooksul väidetavat kokkulepet vormistada. Rääkimata sellest, kui veider on taoline piiramatu kütuse kinnimaksmine meie kõigi taskust. Selle kaardiga võis ju tegelikult tankida kes iganes.

Igatahes on Eesti Raudtee nõukogu otsustanud Asmanni ametisse jätta, tema karistus on tänavu aastapreemiast ilmajäämine ja kohustus Eesti Raudteele tagasi maksta 5000 eurot (pluss käibemaks) kütuse eest. See 5000 eurot on pool summast, mis Asmanni käsutuses kütusekaardiga umbes 2,5 aasta jooksul kulutati.

Millise sõnumi annab olukord avalikkusele ja Eesti Raudtee töötajatele? Sõnum on minu hinnangul see, et juht võib endale lubada selliseid prohmakaid, mida alluvatele ei andestataks. Ja et maksumaksja varaga võib lohakalt ümber käia. Kolmandaks, et võõrast raha võib kasutada nõrkemiseni, nagu näitas kütusekaardi vabakasutus.